Ärge kartke seedermänniseemneid! Lisage neid küpsetatud baklažaanile
Merilin Siimpoeg, 12.03.2025
Seedermännipähkleid ehk -seemneid saab seedermännikäbidest. Seemned on pisikesed, kuid väga õlirikkad rasvasisaldusega keskmiselt 53–68%. See sõltub kasvutingimustest – mida põhja pool seedermänd kasvab, seda rohkem sisaldavad tema seemned rasvu. Peale rasvade saab neist ka rohkesti D- ja B-rühma vitamiine, samuti antioksüdante.
Kust pärit?
Ainult kümmekond seedermänni liikidest annab kogumist väärivat pähklit, mis on nii maitsev kui ka piisavalt suur. Kõik need liigid kasvavad põhjapoolkeral – Euroopas, Venemaal, Siberis, Kesk-Aasias, Hiinas, Koreas ja Põhja-Ameerikas.
Kuidas maitseb?
Seedermänniseemnetel on mahe, kergelt magus ja pähkline maitse, mis sarnaneb mõnevõrra röstitud kastanitega. Toorelt süües on neil õrn kreemjas tekstuur, paremini aga maitsevad röstituna.
Mida teha?
Röstitud seedermänniseemned on imeline lisand värsketele salatitele, lisades krõmpsu tekstuuri ja mõnusat maitset. Seedermänniseemned sobivad hästi ka kookide ja küpsiste sisse. Hästi passivad pasta- ja pajaroogade sekka.
Küpsetatud baklažaan seedermänniseemnetega
1 portsjon
1 väike baklažaan
oliiviõli
2 sl hummust
2 sl Kreeka jogurtit
natuke sidrunimahla
1 sl pestot
2–3 sl seedermänniseemneid
musta pipart
Viilutage baklažaan ja sättige rattad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Piserdage kergelt oliiviõliga ja küpsetage 190kraadises ahjus 12–15 minutit. Röstige kuival pannil 4–5 minutit või kuni on jumekad.
Segage hummus ja jogurt, lisage sidrunimahl. Sättige küpsetatud baklažaanirattad taldrikule. Lisage kastmeks hummuse-jogurtikreem ja pesto. Kõige peale puistake röstitud seedermänniseemneid ja musta pipart. Piserdage üle natukese sidrunimahlaga ja serveerige.
Baklažaan pole meelepärane?
Asendage see siis kõrvitsaga!
